15JJ0523116

15JJ0523117

15JJ0523125

15JJ0523126

15JJ0523131

15JJ0523138

15JJ0523150

Maikuus, Järvamaal “Vereta Jahil” olles, nägin kaugel põlluservas metskitse. Lähenesin talle nii, et keset põldu olev kivikalme pakkus mulle varju. Kaitsva kivihunnikuni jõudes liikusin edasi kägarkõnnil, kuniks liikumisstiil muutus ühel hetkel sujuvalt roomamiseks. Pärast poolt tundi olin jõudnud metskitsele külje alla. Tuul oli soodne ning uhke metsloom pakkus ilusaid hetki. Võilillega ja ilma. Neid fotosid jagan mõnes tulevases postituses.

Pärast kitse lahkumist märkasin kaugemal põllul jänest. Jätkasin oma roomamisharjutust ning paarikümne minuti pärast olin põlluservas. Seal ma nüüd siis kõhuli lebasin, pooleldi mullapruun, oma rohelises jopes. Tundus, et retke käigus tekkinud värvikamuflaaz oli täiuslik - igatahes ei pööratud mulle tähelepanu. Järgneva kahe ja poole tunni jooksul pakuti mulle vaatamiseks väga head, jänestest kõnelevat loodusdokki. Esialgselt ühele peategelasele lisandus hiljem veel mitu. Ma ei tea, kas see oli rohkem draama-, komöödia- või seiklussugemetega linateos. Nägin kuidas neli jänest hüppasid üle viienda. Kuidas lonkav rebane käis noolimas saaki, kuid jäi tühjade pihkudega. Oli hetki, kui ma kaamera nuppu ei julenud vajutada, kuna kõik toimus liiga lähedal. Mälupildid suutsin siiski salvestada.

Täna selgus meeldiva üllatusena, et üks selle fotoseeria piltidest pälvis “Vereta Jaht 2015” peaauhinna. Tänan näitlejaid ning akadeemiat :)!

Järvamaa 23.05.2015